See artikkel keskendub eelkõige nendele olukordadele, kus isa on lapse kasvatamises tõesti aktiivselt ja sisuliselt kaasatud – mitte juhtumitele, kus ema on sunnitud kandma kogu vastutust üksi ja isa roll on pigem formaalne.  

Elatis – see sõna paneb paljud isad mõtlema, et neid hinnatakse vaid rahalise panuse järgi. Tegelikult on seadus juba ammu edasi läinud ning näeb isa täisväärtusliku vanemana, kelle panus ei piirdu üksnes rahaga. 

“Kui isa panustab igapäevaselt lapse kasvatamisse, siis ei saa isa vaadata ainult kui elatise maksjat,” ütleb vandeadvokaat Katrin Paulus, kelle poole pöörduvad sageli just isad, kes otsivad selgust ja tuge olukorras, kus nende panust pole seni arvesse võetud. Paulus leiab, et elatis ei ole enam lihtsalt rahaline arvestus, vaid ka märk sellest, kui palju isa rolli üldse teadvustatakse. 

Eestis kehtib põhimõte, et mõlemad vanemad panustavad lapse heaolusse. Kui laps elab näiteks nädal nädala süsteemis mõlema vanema juures, ei pea üldjuhul üks vanem teisele elatist maksma, mõlemad katavad oma osa vahetult lapsega koos olles. Paulus rõhutab: „Ei ole nii, et isa peab alati maksma. Kui laps elab võrdselt mõlema juures, siis seadus seda ei nõua.“  

Seega ei ole probleem mitte seaduses, vaid sageli selles, et kokkulepped ja otsused ei ole ajakohased ega peegelda pere tegelikku elu. Näiteks võib isa katta lisakulusid ja hoolitseda lapse eest oma kodus, aga vana elatiskokkulepe on jäänud muutmata. 

Kõige sagedamini kerkib küsimus siis, kui lapsevanemad ei jõua omavahelise suhtluse ja koostööga kaugele. Kui elatis on kord kokku lepitud, võib see tunduda kivisse raiutuna, kuigi tegelikult on võimalik kokkuleppeid muuta. 

„See ei ole küsimus, kas isa jaksab või ei jaksa. Pigem on küsimus, kas kokkulepe vastab reaalsele elule,“ märgib Paulus, “kui üks vanem vastutab poole ajast, ei ole õiglane, kui teda nähakse ainult rahalise kohustuse täitjana.” 

Üha rohkem on isasid, kes on päriselt lapse igapäevaelus olemas. Ja neid ei käsitleta enam erandina. Kui peremudel muutub, tuleb sellele järele ka õigussüsteem ning Eestis on see juba juhtunud. “Küsimus ei ole selles, et seadus isasid eelistuseta kohtleks, vaid pigem selles, kas vanemad ise on oma rolli ja panuse piisavalt nähtavaks teinud ning kokkulepped ajakohased” selgitab Katrin Paulus. 

Sellistes olukordades tulevadki mängu spetsialistid, kes aitavad nähtamatu panuse selgelt kirja panna. Vandeadvokaat Katrin Paulus, kellel on märkimisväärne kogemus perekonnaõiguses, on aidanud nii isadel kui emadel sõnastada oma roll ja tagada, et see ka ametlikes kokkulepetes peegelduks.  

Kui tunned, et senine elatiskokkulepe ei kajasta enam seda, kuidas sa lapsega päriselt aega ja vastutust jagad, tasub asi rahulikult üle vaadata. Sageli piisab selgest arutelust või spetsialisti abist, alati ei pea jõudma kohtusse. Oluline on, et sinu panus lapse ellu oleks nähtav ja arvesse võetud.