1. Kui kaua võib üks perevaidlus aega võtta?
Keerulisemad vaidlused võivad kesta isegi viis kuni kuus aastat. See juhtub sageli siis, kui
menetluse alguses kasutatakse esialgset õiguskaitset, mida teine pool korduvalt eri
kohtuastmetes vaidlustab, lükates edasi asja sisulist arutamist. Kõige kiireimini võib vaidlus
sisulises mõttes laheneda juba mõne nädalaga, kui taotleda esialgset õiguskaitset, kohus
rahuldab selle ning teine vanem selle tulemusel mõistab, et takistuste tegemine lapse ja
teise vanema suhtlemisele ei ole siiski mõistlik. Kiire lahendus menetluse lõpetamisele
sellistel juhtudel on poolte kompromiss. Hinnanguliselt kõige enam on meie töölaual
vaidlusi, mis kestavad umbes aasta. Selle aja jooksul proovitakse enamasti erinevaid
lahendusi, mis on põhjuseks, miks asja lahendamine aega võtab. Menetluse kestus võib
sõltuda ka piirkonnast. Paratamatult on Tallinnas kohtu koormus mõnevõrra suurem, kui
väiksema rahvaarvuga piirkondades.
2. Millised peaks olema esimesed sammud, et laste teise vanemaga peale
lahutust/lahku minekut elatis rahumeelselt paika saada?
Annan sulle sammude järjekorra. Kui eespool olev samm tulemust ei too (või mingil põhjusel
ei ole selle sammu tegemine võimalik) ja teine vanem elatist maksma ei hakka (või ei tee
seda regulaarselt või piisavalt), võta ette järgmine samm:
– Suhtle teise vanemaga ja küsi – kuigi see ei õigusta maksmata jätmist, siis mõnikord
teine vanem imestab hagi saamisel: „Ta ju ei küsinudki!“. Omavahelised
kokkulepped on alati parim lahendus.
– Kirjuta talle – sõnum või e-kiri, et jääks jälg (tagasiulatuva elatise küsimusel võib see
olla oluline).
– Taotle Sotsiaalkindlustusametist riikliku perelepitusteenuse saamist – see ei ole
elatise vaidluses kohustuslik samm, kuid võib tuua kohtuvaidlusest kiirema lahenduse.
Sa ei pea ise teisele vanemale perelepituse kohta soovi avaldama või
nõusolekut selleks küsima, Sotsiaalkindlustusamet teatab talle ise.
– Esita kohtule maksekäsu kiiremenetluse avaldus – see samm ei sobi, kui soovid
elatist ka tagasiulatuvalt või suuremas summas kui 1,5 kordne elatise baassumma
(NB! baassumma ei ole võrdne seaduse alusel arvutatava miinimumiga).
– Esita kohtule hagiavaldus. Selles saan sind vajadusel aidata, kui soovid kiiret,
korrektset ja professionaalset lähenemist.
– Kui Sul on perelepitusteenuse käigus saadud vanemluskokkulepe, maksekäsu
kiirmeneltuse otsus või kohtuotsus, ja ka selle alusel elatis ei laeku, pöördu
kohtutäituri poole.
– Kui erinevate ametiasutustega suhtlus ja avalduste sisseandmine on sinu jaoks
keeruline, siis saan sind aidata korrektsete materjalide koondamise ja täitmisega
ning teen kõik vajalikud sammud sinu eest.
– Vajadusel taotle elatisabi – loe täpsemalt siit, millised on selle taotlemise tingimused.
3. Kas vanemad saavad omavahel sõlmida suulise/kirjaliku kokkuleppe, kaasamata
ametiasutusi (Sotsiaalkindlustusamet, kohus)?
Jah saavad ja see on alati kõige parem lahendus kõigi osapoolte jaoks, kui üksmeel
saavutatakse. Soovitame kokkulepe siiski kirjalikult vormistada.
4. Kas riiklik perelepitus asendab vajadust kohtu ja advokaadi järele?
Mitte alati. Kuigi perelepitust kasutatakse aktiivselt, jõuavad paljud vanemad advokaadi
juurde just pärast seda, kui lepitusprotsessis ei ole suudetud üksmeelele jõuda.
5. Kui lapse teine vanem ei täida vanemluskokkuleppe alusel enda kohustust, siis
kuidas saan olukorra lahendada?
Kui teine vanem ei täida vanemluskokkulepet, on võimalik pöörduda otse kohtutäituri poole
ja algatada täitemenetlus. Seda saad kas ise teha või palud advokaadi abi korrektse
toimingu tegemisel.
6. Kui kohtuotsusega teine vanem elatist ei maksa, siis millised on minu võimalused
see siiski kätte saada?
Kohtuotsuse alusel elatise mittemaksmisel saab samuti pöörduda otse kohtutäituri poole.
Täitmisavaldusele tuleb lisada jõustumismärkega kohtuotsus. Jõustumismärkega
kohtuotsust saad taotleda kohtust, kuid enamasti on kohus ise selle ka elektrooniliselt juba
lisanud (vaata e-toimikus otsuse digiallkirjade juures olevat teksti: sealt peab olema nähtav
info jõustumise kohta). Kui jääd avalduse edastamisega hätta või soovid hingerahu, et see
on korrektselt teostatud, siis saan sind selles aidata.
7. Kui pika perioodi eest saab tagasiulatuvalt elatist nõuda?
Seadus lubab elatist nõuda kuni ühe aasta jagu tagasi alates kohtusse hagiavalduse
esitamisest.
8. Kuidas näeb kogu kohtuprotsess välja peale elatishagi sisse andmist? Milleks
pean valmis olema? Siia võiks lisada samm sammulise struktruuri märksõnadega, mis
võimalused/olukorrad tekivad/võivad tekkida, sarnaselt nagu meil on kodulehel
kujunditega plaan.
16. Mis saab siis, kui sinu elatise nõue on vanemale, kes on eraisiku pankrotis? Kas
üldse menetlusse astuda?
Antud olukorda on vaja selgitada põhjalikumalt, kogu sisu siia lühivastusesse ei mahu ning
sellepärast oleme koostanud artikli, mis annab vastused sinu võimalustele eraisiku pankrotis
olevalt vanemalt elatis kätte saada. Loe sellest lähemalt SIIT.
Artikli põhi asub: Büroo\Turundus\15 Isikubränd\Katrin\04 Artiklid (blogi,meedia) \260303
Elatise nõudmisvõimalused eraisiku pankrotis olevalt vanemalt
9. Kuidas käib elatise nõudmine, kui laps on täisealine ja käib koolis?
Täisealine laps peab hagiavalduse elatise saamiseks esitama kohtule ise. Oluline on teada,
et täisealise lapse elatise puhuks ei sätesta seadus miinimumi. See tähendab, et tõendada
tuleb õppimine ning enda vajalikud kulud ja ka sissetulekud (kui neid on). Elatis mõistetakse
välja üksnes tõendatud vajalikke kulusid arvestades.
10. Millal saab nõuda miinimumist suuremat elatist?
AI andis siia päris pika vastuse, vaata üle ja teeks sarnaselt pankroti vastusega ja suuname
blogisse.
Artikkel asub: Büroo\Turundus\15 Isikubränd\Katrin\04 Artiklid (blogi,meedia) \260304
Miinimumist kõrgema elatise nõudmine
11. Miks ei piisa kohtus lihtsalt „oma loo“ rääkimisest?
Perevaidlused on emotsionaalselt koormavad ja vanemad kalduvad keskenduma mineviku
solvumistele, mis ei pruugi olla õiguslikult olulised. Advokaat aitab selekteerida olulise info,
struktureerida selle vastavalt õiguslikule raamistikule ja hoida fookust lapse tänastel ja
tulevastel huvidel.
12. Kas kohtu kaudu on võimalik määrata teismelise lapse suhtluskorda?
Juriidiliselt on see võimalik, kuid praktikas võib see olla keeruline, sest mida vanem on laps,
seda kaalukam on tema enda arvamus.
13. Miks eelistavad isad sageli perevaidlustes advokaadi abi kasutada?
Paljud isad tunnevad ühiskonnas valitsevat eelarvamust, justkui oleks lapse koht alati ema
juures ja isa roll teisejärguline. Professionaalne esindaja aitab tagada, et iga juhtumit
hinnataks individuaalselt ja vanema sugu ei saaks määravaks teguriks.
