Lahkuminek ei ole kunagi lihtne. Suurim mure ei ole sageli kaotatud suhe, vaid küsimus: kuidas selles täiesti uues olukorras lahendada lapsega seotud küsimused ja otsused?
Ühtäkki kerkivad esile teemad, mis varem tundusid iseenesest mõistetavad: kus laps elab, millisesse kooli ta läheb, kes otsustab reiside üle, meditsiiniküsimused (vaktsiinid). Need küsimused ei kao kuhugi ka pärast lahkuminekut. Neid teemasid on palju.
Ja just siin tekivad kõige teravamad vaidlused. Üks vale samm võib muuta lapse elukäiku ja sinu õigusi pikaks ajaks.
Vandeadvokaat Katrin Paulus märgib: “Kui satud sellesse vaidlusesse, võib tunduda see lõpmatu labürindina. Minu kogemus näitab, et kõige suurema rahu toob teadmine, et sinu õigused ja lapse huvid on selgelt paigas ja kaitstud.”
Mis on hooldusõigus ehk ABC, mida pead teadma
Hooldusõigus tähendab juriidikas õigust ja kohustust teha lapse elu puudutavaid olulisi otsuseid.
See hõlmab näiteks:
- lapse elukohta
- kooli ja huviringe
- meditsiinilisi otsuseid
- isegi välisreise
Pärast lahkuminekut jääb kehtima ühine hooldusõigus, mis tähendab, et mõlemal vanemal on õigus otsustada ja kaasa rääkida.
Aga mis juhtub siis, kui vanemad ei jõua nendes otsustes kokkuleppele?
Mis vahe on hooldusõigusel ja otsustusõigusel?
Vanemad kasutavad sageli mõistet “hooldusõigus” laiemalt, kui seadus seda tegelikult defineerib. Õiguslikult on oluline eristada kahte tasandit:
- Hooldusõigus tähendab kõiki otsuseid. Olgu selleks lapse elukoht, lasteaed, kool; meditsiiniküsimused; toitumine jne. “Isegi välisreisid lähevad siia alla,” toob Katrin väga spetsiifilise näite.
- Otsustusõigus on kitsam, see puudutab õigust otsustada mõnes kindlas küsimuses, näiteks lapse koolivaliku otsus.
Kui vanemad ei suuda kokku leppida, võib kohus anda ainuotsustusõiguse konkreetses küsimuses ühele vanemale, kuid see ei tähenda hooldusõiguse äravõtmist või lapsest ilma jäämist.
Sellised piirid ei ole alati must-valged ning sageli sõltub palju sellest, kuidas oma argumente kohtus esitada. Seetõttu tasub aegsasti, kui on oodata suuremat vaidlust, panna valmis parim juriidiline püssirohi ning valida enda kõrvale kogenud esindaja.
Näide elust enesest:
Katrin meenutab: “Ühes kohtuasjas elas laps isa juures ja isa oli see, kes hoolitses igapäevaelu eest. Kui ema soovis ainuotsustusõigust koolivaliku osas, pakkudes teises linnaosas asuvat nn eliitkooli, tajus isa seda kui lapse senise stabiilse elukorralduse laiali paiskamist. Tema hirm oli, et kui kohus annab emale selles küsimuses ainuotsustusõiguse, tähendab see, et ta kaotab kogu hooldusõiguse ehk sellest tulenevalt ei saa enam last puudutavates küsimustes kaasa rääkida.
Vaatasime koos asjale peale. Seletasin isale, et ainuotsustusõigus ühes küsimuses ei võta ära hooldusõigust tervikuna. Isa jääb endiselt lapse peamiseks hooldajaks ning tal säilib õigus kõigis teistes lapse elu puudutavates otsustes kaasa rääkida.”
“Kohtus tõime välja, et lapse jaoks on stabiilsus kõige olulisem: kuna ta elas igapäevaselt isa juures, oli lapse huvides käia koolis kodu lähedal. Kuna isa eelistas just seda varianti, siis kohus andiski selles küsimuses ainuotsustusõiguse isale. Muid otsustusõiguse valdkondi ei puudutatud, seega kõikides ülejäänutes last puudutavates küsimustes saavad vanemad edaspidi endiselt koos otsuseid teha,” lisab Katrin.
Kui kokkulepet ei sünni
Mõnikord ei õnnestu vanematel üksmeelt saavutada, isegi kui mõlemad soovivad lapsele parimat. Sellisel juhul:
- Perelepitaja aitab vanematel rahuneda ja tuua sisse neutraalse vaate. Sageli suunab kohus vanemad enne vaidluse lahendamist lepitusse.
- Kohus võib anda ainuotsustusõiguse ühes küsimuses ühele vanemale, et laps ei peaks elama lõputu vaidluse keskel.
- Kogenud advokaat aitab aru saada võimalustest ning milline on parim strateegia.
Need sammud võivad tunduda lihtsad paberil, kuid tegelikkuses sõltub väga palju sellest, kuidas sa oma seisukohti esitad ja milliseid tõendeid tood. Kui õigel ajal õigeid samme ei astu, võib kuluda aastaid, et asi uuesti õigetesse rööbastesse saada.
Millal võib hooldusõiguse piiramine kõne alla tulla?
See on vanemate suurim hirm, kuid Katrin kinnitab, et hooldusõigust ei piirata kunagi kergekäeliselt.
„See juhtub ainult siis, kui lapse heaolu on otseselt ohus või vanem käitub järjepidevalt laste huvide vastaselt,“ ütleb Katrin. „Näiteks on mul olnud mitmeid kohtuasju, kus ühel vanemal on tõsine alkoholiprobleem. Laps jäi korduvalt hooletusse. Kohus otsustab tihtipeale siis, et selles olukorras ei saa vanem igapäevaelu puudutavates otsustes kaasa rääkida ning sellistel juhtudel annab kohus last puudutavates küsimustes ainuotsustusõiguse teisele vanemale või koguni piirab vanema hooldusõigust ulatuslikumalt.“
See ei olnud karistus, vaid meede, mis kaitseb last.
Lapse huvid on alati esikohal
Kõik hooldusõiguse vaidlused lähtuvad ühest küsimusest: mis on lapse jaoks parim?
Kohtul on siin üks selge kompass – lapse stabiilsus ja turvatunne.
See tähendab, et arvesse võetakse lapse vanust, arenguvajadusi, vanemate koostöövõimet ja tihti ka lapse enda arvamust. Katrin meenutab “On olnud juhtumeid, kus näiteks 12-aastase arvamus kaalus üle vanemate pikad vaidlused. Ja selleks oli tarvis asi õigesse suunda juhtida. “
Hooldusõigus ei ole jagatav trofee, vaid lapse heaolu tagamiseks loodud vastutus. Jah, tee lahenduseni ei ole alati sirge: seadus, emotsioonid ja lapse vajadused põimuvad keeruliseks looks.
Kui oled samas olukorras, ära jää üksi – mida varem enda ja lapse huvide eest välja astud, seda kiiremini saabub lahendus. “Väike samm praegu võib säästa lapsele aastaid segadust,” kinnitab Katrin.
„Minu kliendid tulevad tihti mu juurde tundega, et neile tehakse liiga,“ ütleb Katrin. „Ja eks paljudel juhtudel see nii võibki olla, sest üks vanem hakkab lapse teemadel enda frustratsiooni välja elama ja teine vanem peab sellega tegelema. Kohtul on õnneks üks kompass – lapse stabiilsus ja turvatunne,“ võtab Katrin kokku umbes 15 aastat lastega seotud vaidluste lahendamise kogemust.